Äripäeva hinnangul on Swedbanki uuel juhil Eesti majandusele otsene ja reaalne mõju, ehkki see ei avaldu muidugi mõista päevapealt.
- juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Swedbanki kontserni juhi Michael Wolfi lahkumine päevapealt tundub Eesti jaoks ehk esmapilgul kauge teema, mis meisse ei puutu.
Äripäeva hinnangul on Swedbanki uuel juhil Eesti majandusele otsene ja reaalne mõju, ehkki see ei avaldu muidugi mõista päevapealt. Uue juhi otsustada jäävad kontserni põhilised arengusuunad alates sellest, kuhu laieneda ja mis riikides missuguseid teenuseid pakkuda, kuni selleni välja, missugused on suures joones laenu- ja kõikide muude ettevõtjaid huvitavate teenuste hinnapoliitika. Seetõttu on kontserni juhi vahetus meile märksa olulisem kui näiteks panga siinse juhi vahetumine – ehkki pangatöötajatele võib tunduda vastupidi.
Eesti turul on Swedbank vaatamata turuosa mõningasele vähenemisele viimasel ajal kaalukas tegija. Ettevõtja Heldur Meerits hindas eelmise aasta kõige märgilisemaks sündmuseks nimelt Swedbanki dividendimakset, mille pealt makstud dividendid kosutasid märgatavalt riigikassat. Ta pidas seda ositi ka kurvaks sündmuseks, sest dividendivõtt näitab ühtlasi, et suurpank ei vaja Eestis nii palju kapitali – arenguruumi ei nähta. Erakorraline dividendimakse tähendas pangale 100 miljoni euro võrra suuremat maksukulu, mistõttu aasta kasum jäi 62% väiksemaks kui aasta varem. Ka varasematel aastatel on Swedbank olnud üks suuremaid riigikassa täitjaid: 2014. aastal näiteks maksti riigile kokku 72 miljonit eurot makse.
Muutuste aeg
Swedbanki kontserni juhi vahetus tuleb Eesti jaoks ajal, mil kohalik pangandusturg on kiires muutumises. Danske Bank müüs äsja oma pensionifondid LHV-le ning aasta varem läksid ERGO pensionifondid üle Nordeale. Danske teatas eelmisel aastal ka otsusest keskenduda Balti riikides ettevõtete pangandusele ning nendega seotud privaatpanganduse klientide teenindamisele ning müüs sellega seoses oma varahaldusettevõtte Danske Capital ASile LHV Varahaldus. Seega on Danskest vabaks jäänud jaeturg läinud LHV kätte ning peale selle ka pensionifondid. See on oluliselt tugevdanud LHV positsiooni Eesti pangandusturul. Kui siia lisada veel hiljutine koostöö algus TransferWise’iga, siis on LHV oma edasisele arengule alla ladunud veel ühe kivi. Danske hiljutised otsused on olnud järsud, neid ei osatud oodata.
Uued juhid ja uued tegijad
Peale selle on Eestis hiljaaegu vahetunud kõigi siinsete suurpankade kohalikud juhid. Seoses ümberkorraldustega Danskes lahkus pikaajajaline sõnakas juht ja arvamusliider Aivar Rehe ning tema asemel asus Ivar Pae. Nordea juhid on viimati lühikese aja jooksul vahetunud kaks korda: Pärast Vahur Krafti oli lühikest aega ametis Andreas Laane, nüüd juhib Nordeat Petri Nikkilä. Swedbanki asus hiljuti Priit Perensi asemel juhtima asunud Robert Kitt.Samas on pangandusturule tulnud hulk uusi tegijaid, kes kogemuse poolest samas nii väga uued ei olegi. Indrek Neivelt esitles avalikkusele hiljuti Pocopay-nimelist finantsasutust, mille pangaks saamise ambitsioonis pole põhjust kahelda. Samuti pakub pankadele osas niššides konkurentsi Priit Põldoja Inbank. Erinevalt TransferWise’ist ei ennusta nad suurpankadele kadu, küll aga loodavad neilt paindlikkuse abil osa kundesid endale võtta.
Seotud lood
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.
Enimloetud
6
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele